2012. aastal ostis isa Vello meie perele Surju Luigeveski talukoha. Nimelt on Vello pärit Surjust, mistõttu oli asukoht talle tuttav ja ostuotsus ei vajanud pikka kaalumist. Tol hetkel oli see koht võssa kasvanud ning peale lepiku ja suure heina asusid krundil veel maha põlenud veski jäänused ning üks vana ait. Ühesõnaga, mitte just väga palju. Siis mõtlesin küll, et milleks mu isale taoline koht, kust ei vaadanud vastu ei midagi muud peale raske töö ja vaeva. Kuid peale esimesi suuri talguid ja võsakoristust sain aru, mis teda sinna tõmbas. Tiheda rägastiku alt tuli välja imeline talukoht maalilise vaatega kaunile Lähkma jõele. Ideaalne koht meie perele.

Tänaseks on vaikselt taastatud talukohas hoondeid ning ehitatud väike saunamaja. Soovime perena arendada seda meile kalliks saanud kohta ning selle nimel teeme tööd igapäevaselt. On vaid harvad korrad kus Vello ei jõua Luigeveskile.